Vahepeal ehitasime pesuruumi. Enne ehitamist olid vaidlused – kas
dušširuum või vets. Abikaasa tahtis dušši ja mina vetsu, sest
vana käimiskoht on tihtipeale kriitika osaliseks saanud. Tuligi dušš
ka projekti lülitada, et naisega hästi läbi saada.
Selle märgiks, et
otsus on tehtud, ostsin 12. jaanuaril 2017 vetsupoti. Oli
sooduspakkumine. Teenindaja aitas pagasiruumi, kuuendaks istekohaks,
tõsta. Kodus vaadati et, mis mõttes? Kus sa teda hoidma hakkad? Las
seisab, ega ta odavamaks lähe- on põhjendus, mis alati sobib.
Siis oli koristamine
ja asjade ümberpaigutamine, et uuele kohale ruumi teha. See edenes
visalt.
11. juulil ostsin
suure augupuuri. Puuritud aukudest hakkas käima ventilatsioon. Mõned
torud sättisin ka sinna juurde.
16. ja 17. juulil
võtsin esikuseinast maha voodrilauad. Need olid 75 mm naeltega sinna
löödud. Seda tööd tuli tasakesi teha, sest lauad oli plaanis uue
kuudiku seina tagasi panna. Hästi läks. Ainult mõni laud läks
katki.
Edasi saagisin
põranda tulevase ehitise piire mööda läbi ja eemaldasin samal
meetodil põrandalauad. Ehk läheb neidki juppe kuskil vaja. Põranda
tala pidin nihutama, see jäi ette. Vaja oli uued postid laduda,
millele tala toetuks.
Põranda all oli
liivasegune materjal, segamini poolikute ja tervete vanade
telliskividega. Kohati olid kivid justkui laotud ja kohati segamini.
Pildil on vanad tellised ja veidi uuem tellis. Huvitav oleks teada,
kuidas vanad tellised sahvri põranda alla sattusid. Võimalik, et
seal oli kunagi kividest laotud põrand. 120 aasta jooksul on mõndagi
muutunud.
Põhiliselt kivid
saidki välja kantud kuni moodustus parajalt sügav ja sile aluspind.
Nüüd tuli
paigaldada äravoolutorud. Koha, kuhu äravool ühendada, jätsin
juba 10 aastat tagasi, kui vesi sai tuppa toodud. Isegi veetoru
vedasin plaanitud kohani, aga õilis üritus jäi pooleli, sest
plaanil puudus perekonna toetus. Mõnikord ei jõua ära imestada,
miks asjad nii kaua aega võtavad. Tegelikult on selle põhjus
suhteliselt vähene veekogus kaevus, mis tekitab kahtlusi.
Tarkades õpetustes
on kirjas, et ehitades märga ruumi vanasse majja tuleb ruumi seina
ja majaseina vahele jätta õhuvahe ning puitkarkassi puhul peab
seina alus olema põrandast kõrgem. Nii saigi tehtud ja seina
vundamendi ladusin enamasti vanadest tellistest. Ka nendest, mis
põranda alt välja tulid.
Torude peale tuli
kergkruus, seejärel soojustusplaadid. Selle peale tugevam kipsplaat
ja armatuur.
Kõik vajaminevad
materjalid sai toodud sõiduautoga. Ainult boileri tellisin e-poest
ja selle tõi kuller. Tellimisega olin hädas. Pangalink keeldus
koostööst. Kirjutasin klienditeenindajale ja ta aitas mind järje
peale. Üldse kohtasin igas poes toredaid teenindajaid.
Terasarmatuuri lõikasin Bauhofi hoovi peal parajaks (selle täpse
töö pidi klient ise tegema, tööriist anti kätte), nii et ta
mahtus autosse ja sobis põrandale. Kipsplaadid valisin väiksed, et
saaks ise tuua. Põrandaplaadid olid suuremad, aga selle eest kitsad,
nii et mahtusid tagaluugist autosse. Plaadi pikkus oli 2 m, nii et
esiiste oli ettepoole lükatud. Istusin rooli taga selg sirge ja
jalad kõveras. Mõned vastutulijad vaatasid imelikult.
Põrand moodustab
kogu kupatuse maksumusest 15%. Põranda valamiseni jõudsime 30.
septembril. Kulus üheksa 25 kg kotti segu. Pärast põrand valamist
paisus ümbritsev puitpõrand nii palju, et luuk, mille all ma
väikest kartulitagavara hoian ei tulnud enam lahti. Ja kui lahti
sain, ei saanud enam kinni. Tuli maha hööveldada. Pärast kuivas
ära. Nüüd on nii suur vahe, et väiksem hiir mahub läbi.
Vahepeal ehitasime
seina. Puitkarkass, soojustusplaadid ja kipsplaadid. Ukseks lihtne ja
kerge siseuks.
Esimesena asus uude
tuppa elama majaämblik. Hiljem ta siiski kolis sealt välja ja
kooserdas mööda tütre toa põrandat. Tütar ronis sellepärast
laua peale. Kartis vist õrnale loomakesele peale astuda.
Vuugitäide,
pahtel,veetõkkelint, veetõke ja keraamiline plaat. Keraamilisi
plaate läksin ostma koos abikaasa ja tütrega. Valik oli väga suur.
Ühed plaadid olid 2. sort ja allahinnatud. Ütlesin, et paneme need
seina ja kogu lugu. Aga ei, ikka kõnnivad riiulite vahel ja justkui
otsivad midagi. Lõpuks leidsime ühed, millega kõik nõus olid.
Mingi paar tundi läks.
Sein moodustab
kogumaksumusest 22%. Väike tuba ilma seadmeteta moodustas seega 37 %
kogumaksumusest.
Kõige kallimad on
seadmed. Neid on kahte sorti: odavamad ja kallimad. Minu kogemus
ütleb, et odavamatega on jama. Kuluvad kiiresti ja juhtuvad
veeavariid. See ei pruugi päris õige olla. Lihtsalt teadma peab,
millist osta. Kuna mul sellised teadmised puuduvad, siis ma ei
püüdnud seadmete pealt kokku hoida. Vetsupott seisis aastakese
garaažis, enne kui paika sai. Kaasasolev juhend ütleb, et tegemist
on keskkonnasõbraliku, kergesti puhastatava ja elegantse
komplektiga. Muidugi, seda elegantsi igaüks ei taba. Elegantne
tähendab ÕS-i andmetel: peen, maitsekas; väliselt lihvitud. Sile
on ta pealt küll. Muus osas minu meelest täiesti tavaline.
Elektriboilereid on
igasugused. Erikujulisi, eri süsteemidega ja eri hindadega. Müüjad
kiidavad keraamilise küttekehaga boilereid. Olevat hooldusvabad. Eks
nad vajavad hooldust ikka. Võib-olla harvemini. Häda on selles, et
nad kipuvad olema mõttetult ülehinnatud (ju müüjatel mingi mõte
ikka on). Mina leidsin ühe veidi soodsama.
Ka oskaja torumehe
leidsin. Seadmed koos paigaldusega läksid maksma 59%
kogumaksumusest. Tagantjärgi mõeldes: kuna seadmed on suhteliselt
kallid, pole sugugi paha mõte nende ostmine pikema perioodi peale
hajutada. Ehitise kogumaksumus tuli ligi 2500.- kehtivat raha.
Selle aasta 3. märtsil said torud ühendatud ja süsteem hakkas tööle. Jäi
veel üht-teist nipet-näpet kõpitseda.
Panin vanad
voodrilauad seina tagasi. Seekord väikeste kruvidega. Otsaseina sees
on torud. Sinna tegin ukse ette. Sai salakapp 10 cm laiuste
riiulitega. Pudeli, purgid mahuvad sisse. Nojah, lihtsalt kapp. Nüüd
ju kõik teavad.
Duššikardinat
hoiab üleval rehavars. Lihtne ja ilus. Naine pakkus lahenduse välja.
See on mul juba
teine käimisekoht ehitada. Esimese tegin maja räästa alla. See on
kuivkäimla. Varem, kui keegi lubas vetsus ära käia, siis ma
ütlesin: Palun, palun, lähima veetseeni on poolteist kilomeetrit.
Meil sellist ei olnud. Nüüd on.